LÄHENEMISVIIS Musta ja Aasovi mere rannikud seisavad mitmete probleemide ees. Osa neist on tingitud omanike ja vastutuse puudumisest, osa puudulikust planeerimisest ja kitsalt harukondlikust majandamisest. Planeeringute koostamine ja tsoneerimine on samm edasi, sest need võivad aidata rannikuvööndis praegu esinevaid konflikte vähendada. Ruumiplaneerimise eesmärk on valida koostöös huvirühmadega parimad maakasutusvõimalused ja vältida soovimatuid arenguid. Nii on ruumiplaneerimine aluseks säästvale arengule ja sidusale rannikukorraldusele. Ning ruumiplaneerimist saab rakendada nii kohalikul kui ka piirkonna tasandil. Ruumiplaneerimine ning keskkonnaseisund ja sotsiaalmajanduslik olukord on üksteisega tihedalt seotud. Loodusvarade kvaliteet ja kasutamine on majandustegevuse peamine allikas, näiteks joogivesi ja randade säästmine on tähtsad turismi jaoks, mullakvaliteet põllumajanduses, samuti mõjutab majandust elanikkonna üldine tervis. Peale selle on ökoloogilised ja sotsiaal-majanduslikud konfliktid sageli omavahel seotud. Tsoneerimine võib aidata neid ökoloogilisi ja sektoritevahelisi konflikte vähendada. Tsoneerimine on samm sellise ruumiplaneerimise suunas, mis aitab jõuda maakasutuses parimate lahendusteni, rahuldab kohalikke huve ning säästab tuleviku jaoks ressursse. Tsoneerimisel jaotatakse ala erineva arengusuuna ja funktsioonidega vöönditeks, nii et osa vööndeid puhverdab naabervööndite vastastikuseid mõjusid. Selliselt planeerides saab stimuleerida soovitud ja takistada soovimatuid arenguid. Esimesteks sammudeks ruumiplaneerimisel on poliitiline ja haldusalane ettevalmistustöö, avalikkuse kaasamine üldisemate ja konkreetsete eesmärkide püstitamisse ning kõigi huvirühmade osalemise korraldamine. Alles siis saab alata tegelik planeerimistöö - inventuuride ja analüüside läbiviimine ning allpool kirjeldatud funktsionaalne tsoneerimine. Planeeringu kehtivusaeg peaks olema vähemalt 5 aastat, sest tõhusaks sotsiaalmajanduslikuks ja ökoloogiliseks arenguks on oluline pikaajaline stabiilne poliitika. Mida pikemat aega püsib poliitika stabiilsena ja mida kauem seda rangelt järgitakse, seda suurem on selle poliitika mõju. Pikemaajaline stabiilne ja selge poliitika, isegi kui ta ei ole ideaalne, on siiski alati parem kui pidev vasakule ja paremale "tõmblemine" vaid hetkelise kasu nimel.

Suurendamiseks klõpsa siia             Suurendamiseks klõpsa siia

KAARDID JA GIS Ruumiplaneerimise tähtsaim osa on keerulise informatsiooni ja piirangute esitamine nii, et valitsusasutused ja avalikkus suudavad seda informatsiooni mõista ja kasutada. Selleks on vaja erilisi tehnilisi võtteid, millest tähtsaim on kaartide koostamine. Kaart on lühi- ja pikaajalisel planeerimisel tähtis infoallikas. Ta kujutab arusaadavas vormis maastiku iseärasusi ning maastikul toimuvaid arenguid ja avalduvaid seoseid. Ta aitab hinnata piirkondade väärtust ja inimtegevuse mõju. Samuti annab ta ülevaate ala kasutusviisidest ning lihtsustab analüüsimist, võimaldades erinevaid kaarte üksteise peale asetada. Fotod ja kaardid on kergesti loetavad ja tõlgendatavad ning nad aitavad ületada suhtlemisel ja analüüsimisel esinevaid keele- ja kultuuribarjääre. Kõige kasulikumaks informatsiooniks on osutunud topograafilised põhikaardid, eelistatavalt mõõtkavas 1:50 000 või suuremad (minimaalselt 1:100 000). Kõige tähtsam kaardiparameeter on topograafia, mida väljendavate samakõrgusjoonte intervallid peaksid olema vähemalt 200 meetrit. Lisaks topograafilistele kaartidele on biootilise ja abiootilise teabe edastamisel väga kasulikud samasuguse mõõtkavaga ning 5-meetrise resolutsiooniga pindalalised kujutised (aerofotod). Kaardistamise tulemusena saadakse mõjude tüübi, pindala ja asukoha graafiline kujutis. See võimaldab paremini hinnata ala looduslike komponentide väärtust ja tundlikkust, inimmõju intensiivsust ja võimalike riskide suurust. Kaart ei tee lõppotsust, kuid annab kergesti mõistetaval kujul lisateavet, mis võimaldab teha otsuse võimalikult kindlatel alustel. Erinevate andmete ühildamisel kaartidega on möödapääsmatu kasutada geoinfosüsteemi. See arvutipõhine süsteem võimaldab siduda kõikvõimalikke eri tüüpi andmeid kaartidel asuvate alade, punktide ja joontega. Ja mis veelgi tähtsam, ta võimaldab ühildadada ja võrrelda erinevaid kaarte ja koostada uusi kaarte. Näiteks võib võrrelda loomastiku- ja taimkattekaarte, et leida seoseid taimkattetüüpide ja neil leiduva loomastiku vahel. Samal ajal võib koostada ka uue kaardi, mis toob esile loomastiku ja taimestiku kombineeritud väärtuse. Samamoodi võib võrrelda maakasutust ja piirkonna ökoloogilist väärtust ja tundlikkust, et leida võimalikke huvide konflikte. Olenevalt kasutusalast võib kaarte koostada erinevates mõõtkavades. Praktikas on kõige detailsem 1: 50 000 kaart, sest selline on tavaliselt baaskaartide mõõtkava. Juuresoleval skeemil on näidatud väljapakutud geoinfosüsteemi struktuur ja võimalikud väljundid. Kahe kaardi ühildamiseks koostatakse erinevaid väärtusi kombineeritult näitav nn vahenduskaart. Teiseks väljundiks on tabel, kus on näidatud kõik kaardil olevad väärtuste kombinatsioonid. Kõigile neile kombinatsioonidele tuleb anda kokkulepitud süsteemile vastav uus väärtus ning pärast seda näidatakse need lõppkaardil. Lõppkaart näitab ainult neid viimaseid väärtusi. Sel viisil saab kindlaks teha mitte ainult ühiseid väärtusi, vaid ka konflikte. Seetõttu on GIS-ist konfliktide analüüsimisel palju kasu. GIS võimaldab kombineerida palju erinevaid kaarte, nagu tagapool näitame, ning tabelis erinevaid väärtusi kasutades saab analüüsida eri tasemete konflikte. Kui objektide piirid üksteisega täielikult ei kattu, on tarvis kaarte ühtlustada, millega kõrvaldatakse liiga väikesed alad ja liidetakse need selleks kõige loogilisemate naaberaladega. Peale selle on võimalik korrigeerida lähtekaartidel olevate piiride ebausaldusväärseid kohti. Eelistatavalt toimub andmete säilitamine, andmehaldus ning andmete lisamine või muutmine ühes keskses kohas. GIS-i vaatamiseks peaks aga olema süsteemile võimalikult lai juurdepääs, nt võib seda levitada CD-ROM-idel või panna üles Internetti.

Suurendamiseks klõpsa siia         Suurendamiseks klõpsa siia