Praktikanäiteid

Sissejuhatus

Selles moodulis on esitatud hulk praktikast pärit näiteid, mis illustreerivad vajadust rannikuressursside sidusa majandamise järele. Nagu integreeritud rannikukorralduse skeemil näidatud, on paljud CoastLearn paketi teistes moodulites tutvustatud ja käsitletud teemad tegelikult üksteisega tihedalt seotud. Sellepärast on tähtis, et igaüks, kes rannikukorraldusega tegeleb, neid seoseid arvesse võtaks.

Järgnevad näited on toonud meie Kesk- ja Ida-Euroopa partnerid ning need kajastavad nende endi kogemusi rannikukorralduse jaoks vajaliku raamistiku loomisel või rannikukorralduse protsessi elluviimisel. Kirjeldused on detailsed, sest sageli on just üksikasjad need, mis aitavad juhtumit kõige paremini mõista. Igaüks neist juhtumitest peegeldab nii rannikukorralduse protsessi arendamisega seotud raskusi kui ka võimalusi, mida integreeritud rannikukorraldus pakub.

 

Praktikanäiteid

Integreeritud rannikukorraldus Rumeenias
See Rumeenia näide annab ajakohast teavet kõigi sealsete integreeritud rannikukorraldusega seonduvate teemade kohta. Kirjeldatakse rannikuvööndi looduslikke, halduslikke ja inimtegevusega seotud elemente ning määratletakse selge raamistik, milles rannikukorraldust Rumeenias edasi saab arendada.

 

Rannikukorraldus Strymonikose rannikualal, Kreeka
Projekti eesmärk on näidata koordineeritud tegevuse eeliseid rannikualade kaitses, edendades Strymonikose rannikualal integreeritud rannikukorraldust. Viimastel aastatel on piirkonnas suurenenud keskkonnakahjud ja oodata on turismi kasvu. Võimud on tulevikku suunatud planeerimise vajadusest teadlikud, ent piirkonna säästvat arendamist takistab see, et ala arendamise pädevus jaotub paljude eri haldusorganite vahel, maakorraldus on killustunud ja kõigil otsustustasanditel napib keskkonnateadlikkust. Näites on selgitatud, kuidas nende probleemidega tegeldi.

 



Järgnevad näited GIS-i vajalikkuse ja kasutamise kohta rannikukorralduses on toodud selleks, et näitlikustada GIS-i kasutamise eeliseid ja tekkivaid probleeme. Iga näite lõpus on kontaktandmed juhuks, kui soovite ükskõik millise näite kohta rohkem teada saada.

Strymonikose ja Ierissose lahed, Kreeka.
See näide kirjeldab uuritavat ala kui keerulist, mitmekesise kasutusega vööndit, mida iseloomustab intensiivne turism ja loodusressursside kasutamine. Peale selle käib alal kontrollimatu arendustegevus ja sealsed keskkonnatingimused üha halvenevad. See näide illustreerib tegeliku rannikuvööndi keerukat olemust ja toob esile, et mõistlike rannikukorraldusotsuste tegemiseks on vaja kvaliteetset geograafilist informatsiooni. Srtymonikose näide

Kavala prefektuur, Kreeka.
Näide selgitab vajadust luua geograafiliste andmete säilitamiseks ja rannikuseire korraldamiseks rannikuvaatlusjaam. Näitest tuleb selgelt välja ka vajadus seada sisse adekvaatne infohaldus, et rannikukorraldust puudutavaid otsuseid tehtaks informeeritult. Kavala näide

Epeiros, Kreeka.
Selles näites määratletakse rannikukorraldusprogrammi elluviimise keskse probleemina "organiseerimata ja hajali" andmed. Näites kirjeldatakse selle probleemi lahendamiseks loodud GIS-i ja andmepanka. Epeirose näide

Lochs Long, Duich ja Alsh, Šotimaa.
Näites kirjeldatakse EL loodusdirektiivi rakendamisest ja loodushoiualade määramise nõudest tulenevaid andmehalduse vajadusi. Selgitatakse GIS-i rolli selleks vajalike andmete kogumisel, haldamisel ja esitamisel. Lochs Longi ja Duich Alshi näide

Waddenzee, Holland, Saksamaa ja Taani
Selles näites kasutati GIS-i selleks, et hinnata Waddenzee piirkonda eriti tundliku mereala loomise otstarbekust. GIS-i kasutati keskkonna-alaste väärtuste ja merega seotud ohtude kaardistamiseks ning eriti tundliku mereala võimalike piiride määramiseks ruumiandmete analüüsi põhjal. Waddenzee näide

Must ja Aasovi meri
See näide on võetud Musta mere keskkonnaprogrammist ning selle eesmärk oli koostada Musta ja Aasovi mere jaoks planeering. Näide selgitab GIS-i kasutamise konteksti ja kasutatud metoodikat. Esitatud diagramm kirjeldab rakendatud analüüsimeetodeid. Musta ja Aasovi mere näide