Kobar

HiKu

Toomas — Fri, 08 Apr 2011 06:49:49 +0000

[rssinpage rssfeed='http://loovhiiumaa.wordpress.com/feed/' rssdescription='yes' rssdateformat='j F Y' rsscss='rssclass' rssitems='15']

Hiiumaa loomemajanduse strateegia

Toomas — Tue, 12 Oct 2010 09:14:01 +0000

Vabaühenduset Fondi poolt rahastatud Hiiumaa loomemeajnduse projektil sai valmis lõppdokument, mida lühidalt nimetatakse strateegiaks. Dokumendi ametlik pealkiri on “Hiiumaa loomemajanduse lähtekohad ja väljavaated 2009-2012″. Strateegiasse on koondatud ühe aasta jooksul toimunud nõupidamiste seisukohad, antud ülevaade Hiiumaa loomemajanduse seisust, sõnastatud lühike tegevuskava ja stsenaariumid. Kuid, nagu ütles üks ettevõtluskonsultant, puudub strateegias põhiline: rahastamisallikad. Usume, et see ei ole siiski kõige põhilisem, juhul kui suudetakse ühistegevust alal hoida. Dokumendi (ca 150 Kb) saab alla laadida siit.

Allalaadida

Küberstuudio kõlab kokku Tahkuna tuletorniga

Toomas — Tue, 17 Aug 2010 08:53:04 +0000

24. augustil kell 19 toimub Tahkuna tuletornis Hiiumaal ansambel Küberstuudio kontsert-etendus “Ringlained”. Küberstuudio kontsert majaka sisemuses kõlab Tahkuna tuletorni 135-aastase sünnipäeva auks ja ühtlasi paneb sümboolse punkti sellesuvistele muusika- ja teatrisündmustele Tahkunas.

Ilus Tahkuna majakas on käesoleva aasta jooksul andnud loomingulise tõuke või siis pakkunud ergastavat keskkonda mitmetele tegemistele – alates Soome päevade üritustest ja Anna Wildrose kunstinäitusest, Lauri-Dag Tüüri ja Siim Liigi “Huiked merele!” kontsertist ning lõpetades Marseilles toomisega Tahkuna õuele Theatrumi “Tuulesaartes”.

Tahkuna tuletornist on vaimustunud ka Monika Mattiesen, flötist, helilooja ja ansambli Küberstuudio kunstiline juht, kes on pannud just Tahkunale mõeldes kokku kontsert-etenduse “Ringlained”. Küberstuudiole omaselt segunevad “Ringlainetes” heli, valgus, liikumine ja video ning ka tuletorni konstruktsiooni kasutatakse kõlatekitajana.

Mattieseni sõnul on Tahkuna tuletorn oma kõmiseva akustikaga heliteoste ettekandmisel üsna väljakutsuv keskkond, kuid tegijale seda enam pinget pakkuv. Seetõttu on hoolikalt valitud teosed, mis nii kõla- kui vaimse kontseptsiooni poolest ruumi olemusega sulanduksid. Mattiesen avab “Ringlainete” sisu ja taotluse:

“Kübersuudio “Ringlained” saavad implusi Tahkuna tuletorni spiraalsest tõusust. Ringlainena elustavad Küberstuudios tegutsevad loojad 135-aastase majaka 43 meetri kõrgusesse sisemusse talletunud aja jäljed läbi elektroakustilise heli, valguse, liikumise ja videoprojektsiooni, võttes instrumendina kasutusele ka tuletorni metalse konstruktsiooni. Tuletorni kuuele tasapinnale paigutatud heliallikad annavad lootust elustada saladused, mis müstilisse metallkoonusesse 135 aasta jooksul talletunud.”

Ettekandele tulevad kaasaja eesti heliloojate Jüri Reinvere, Monika Mattieseni, Mart Siimeri, Erkki-Sven Tüüri, Toivo Tulevi, Galina Grigorjeva, Lepo Sumera ja Tõnu Kõrvitsa elektroakustilised teosed.

KÜBERSTUUDIO kontsert-etendus RINGLAINED
24. augustil kell 19 Tahkuna tuletornis Hiiumaal

Monika Mattiesen – flöödid / Martti Raide – süntesaator / Aare Tammesalu – tšello / Anto Õnnis – löökpillid / Mait Visnapu – heli / Revo Koplus – valgus / Linda Vaher – liikumine / Vello Vaher – tehnilised lahendused

Kava:

Monika Mattiesen “Mandragora” / Lepo Sumera “Pala aastast 81″ /
Erkki-Sven Tüür “Dedication” / Jüri Reinvere “a.e.g.”
Tõnu Kõrvits “Thulemaa laulud” 3. ja 4. osa /
Toivo Tulev “He Rejoices in This World And He Rejoices in Next World” /
Mart Siimer “Pöörlev gloobus” / Galina Grigorjeva “Quasi niente”

Lisainfo:
Ere Naat, tel 506 1924, ere@arhipelaag.ee
MTÜ Arhipelaag

Halulaeva emapuu saagimine

Toomas — Fri, 25 Jun 2010 08:26:29 +0000

19. juunil 2010 saagis Ivo Mänd Kärdla Põllumäe angaaride juures lehisepalgil põsed maha, et emapuule õige kuju anda ja kuivamisega paremini jätkata.

Emapuu kujundamine. Foto Toomas Kokovkin.

Halulaeva emapuu kaarjas kuju. Foto Mart Mõniste.

Loomemajanduse konverents

Toomas — Fri, 11 Jun 2010 14:56:18 +0000

Mai kuu lõpus toimus Hiiumaal kahepäevane rahvusvaheline konverents nimega “Väikeste kogukondade elu”, kus arutleti loomemajanduse, elukvaliteedi ja turisminduse üle. Loomemajanduse teema oli vaatluse all 27ndal mail ja sellel tulid esitamisele järgmised ettekanded.

Andres Huul Läänemaa Arenduskeskusest tutvustas oma maakonna tervise- ja loomemajanduse klastri algatust (ettekanne allalaadimiseks siin).

Soome Instituudi juhataja Riitta Heinämaa rääkis loovmajandusest ja Soome konkurentsivõimest.

Hollandi päritulu Marja da Jong ettekanne tutvustas midagi, mis on ka Hiiumaale üks sobiv lahendus. Nimelt paikneb Soome keskosas suurlinnadest eemal tuntud kunstikeskus ArtRadius, kus loomeinimesed saavad õppida ja töötada (ettekanne allalaadimiseks siin).

Algatusest luua Hiiumaal Baltikumi draamaseminar rääkis Grigori Nersesyan, vene-ameerika ettevõtja ja metseen. Sellest vaadake eelmist postingut.

Päeva lõpetas Toomas Kokovkini ettekanne Hiiumaa loomemajanduse väljavaadetest (ettekanne allalaadimiseks siin).

Loomemajanduse konverentsil oli ligi viiskümmend osavõtjat kaheksast riigist. Konverentsi rahastas Vabaühenduste fond.

Grigori Nersesyan esitab draamaseminari ideed

Baltikumi dramaturgiaseminar Hiiumaale?

Toomas — Fri, 11 Jun 2010 09:30:42 +0000

Mai kuu 26. ja 28. päeval toimus Kalana puhkekülas nõupidamine, mille tulemusel võeti suund Baltikumi dramaturgide suveseminari loomisele. Asja algatajateks on Venemaa ja USA dramaturgide seminarid, neist viimane toimib Eugen O’Neilli teatrikeskuse juures juba ligi nelikümmend aastat. Niisugustel suveseminaridel võetakse põhjalikult ette 5-6 uut näidendit (või näidenditoorikut) ja lavastatakse nad läbi mõne nädala jooksul. Selle intensiivse töö tulemusel, milles osalevad professionaalsed näitlejad, lavastajad ja lavapersonal, sünnivad juba teatriküpsed näidendid. Niisugusel protsessil on oluline erinevus “tavalisest” näitekirjandusest, kus alguses kirjutatakse näidend laua taga ning siis kaob dramaturgil seos oma teosega. Lisaks saab suveseminari käigus täpsustada kõiki näidendi nüansse, karaktereid ja draamakäike juba otse laval. Nagu öeldud, toimib niisugune näidendite ettevalmistamise viis hästi nii Venemaal kui USAs.

Miks Hiiumaal? Sest meie saar on Läänemere keskel ja siia jõuavad kohale kõik mereäärsed riigid. Pealegi usume, et Hiiumaa õhustik võimaldab häirimatult tihedat loometööd teha.

Nõupidamisel arutati tulevase näiteseminari kõiki külgi, loomulikult on suurimaks küsimuseks rahastamise võimalused. Aga palju vaidlusi tekitas ka keele teema, sest on ju dramaturgia oma keelest lahutamatu.

Nõupidamisel osalesid dramaturgid ja teatritegelased USAst, Venemaalt (Moskva ja Peterburi), Lätist (Riia), Rootsist (Stokholm) ja Eestist. Otsustati teemat edasi arendada ja järgmisel aastal esimene seminar ka püsti panna.

Toomas Kokovkin

Vladimir Baycher (Moskva) veenab ameerika kolleege

Tuntud Vene kirjanik Aleksander Gelman

O'Neilli teatrikeskuse (USA) asutaja Gerorge White

Theatrumi Tuulesaared

Toomas — Thu, 03 Jun 2010 08:00:30 +0000

Theatrum ja Arhipelaag esitavad:

Marcel Pagnol

“TUULESAARED”

12. (ESIETENDUS!), 13., 14. juulil ja 4., 5., 6. augustil kell 20.00

Tahkuna majaka all, Hiiumaal

Lavastaja: Maria Peterson

Kunstnik: Andri Luup

Helikujundaja: Marius Peterson

Kostüümikunstnik: Laura Pählapuu

Osades:

Fanny – Laura Peterson

Marius – Ott Aardam

Cesar – Lembit Peterson

Honorine – Garmen Tabor (Rahvusooper Estonia)

Panisse – Margus Tabor (Tallinna Linnateater)

Teistes osades: Andri Luup, Helvin Kaljula, Tarmo Song jt.

Marcel Pagnol (1895-1986) on prantsuse tuntud poeet, dramaturg, kineast, romaanikirjanik ja tõlkija. Ta on kirjutanud üle 12 näidendi (hulgas ka triloogia “Marius”, “Fanny”, “César) ja olnud lavastajaks üle kolmekümnele mängufilmile. Ta saavutas suurt kuulsust ja menu juba nooruses, nii Prantsusmaal kui ka kogu Euroopas. Näidendist “Marius” on tehtud mitmeid filmiversioone, kaasaarvatud autori enda poolt, ja ooper. Ei leidu prantslast, kes ei teaks Pagnoli ega “Mariust”.

Eestis kogus Marcel Pagnol tuntust juba 1930ndatel aastatel. 4. oktoobril 1934. aastal esietendus Estonias teatri draamatrupi esituses “Kauged rannad” (originaali pealkiri “Marius”). Lavastajaks Fritz Põldroos, näitlejate hulgas Paul Pinna, Mare Leet, Felix Moor ja teised. Etendus osutus ülimalt populaarseks ja see püsis Estonia teatri mängukavas väga kaua.

Katkend ajalehest “Postimees” aastal 1934 (24. aprill), mil Estonia draamatrupp esitas näidendit Tartus Vanemuise teatris:

“Marcel Pagnol on kindlasti kõige menukam lavakirjanik pärastsõjaaegses Euroopas. … Mitte iga kord ei ole menukus kirjaniku kunstilise kaalu määrajaks, Pagnoli puhul võib aga küll öelda, et ta väärib oma kuulsust.”

Kuid kahjuks on edaspidi jäänud kogu Pagnoli looming eesti teatrimaastikul tähelepanuta, olgugi et neis käsitletavad teemad on igas ajas kõnekad. Näidend “Marius” räägib väikese sadamalinna Marseille’ elust ja inimestest. Näidendi peategelased on kaks noort inimest, Marius ja Fanny. Marius tunneb vastupandamatut kirge minna kaugetele meredele purjetama. Sama suurt armastust tunneb ta aga ka väikese karploomade müüjanna Fanny vastu.

Kevadel tehti meile ettepanek otsida üks näidend Tahkuna tuletorni aastapäeva tähistamiseks Hiiumaal ja sellega seoses asusime otsima materjale, mis seostuksid mereäärsete paikadega. Juba ammu mõlkus Theatrumi kollektiivil mõtteis tuua lavale Marcel Pagnoli näidend “Marius”. See tundus temaatiliselt hästi sobivat. Näidendi pealkirjaks saab Theatrumi lavastuses “Tuulesaared”.

Väikese humoorika kokkusattuvusena võib märkida, et Tahkuna tuletorni konstruktsioonid on valmistud 1874. aastal Pariisis Eiffeli tehases, kus on valmistatud ka Eiffeli torn, millest näidendis juttu.

Lavastus on kavas kuuel õhtul:

12. (ESIETENDUS!), 13., 14. juulil ja 4., 5., 6. augustil kell 20.00 Tahkuna majaka all, Hiiumaal

Pilet 225 ja 170 (üliõpilased, õpilased, pensionärid)

Piletid saadaval Theatrumi kassas (e-r 12–17), Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides, Statoili jaamades ja vabade kohtade olemasolul ka tund enne etenduste algust kohapeal.

Lähem info ja piletite broneerimine:

tel 506 1924, ere@arhipelaag.ee

tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

Hiiumaalt mälestuseks

Toomas — Mon, 17 May 2010 08:12:49 +0000

Mis seostub inimesel Hiiumaaga? Mis tuleb tal esimesena silme ette, kui mainida seda erilist saart? Kõpu tuletorn, Suuremõisa loss, Kärdla vaiksed tänavad, Kõpu üksikud rannad? Aga võibolla ajalooline kalevivabrik ja auguga kivid? Neid kohti ja asju on palju, igaühele midagi. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei tahaks Hiiumaale tulla ja siis jälle tagasi tulla. Ja minnes tahetakse viia kaasa midagi, mis meenutaks Hiiumaad. Midagi, mis on valmistatud siin kohapeal ja millel on oma tähendus. Näiteks Ristna auguga kividest laudlinaraskused, mis hoiavad tuulisel päeval aias lõunat süües laudlina paigal. Või Hiiu-Kärdla Kalevivabriku pildiga pross, mille viid vanaemale kingiks Hiiumaalt. Või hoopis Hanikatsi kindakirjatrükiga poekott, mis rääkimata sellest, et on öko, on ka moodne aksessuaar.

Kõike seda ja rohkemgi veel sa Hiiumaalt leiad. Isegi siis, kui oled otsustamisega hilja peale jäänud ja juba Heltermaal praami peale minemas. Ja kui sul sel aastal ei ole üldse mahti Hiiumaale tulla, siis leiad meid internetist www.pullover.ee

Aet Vohu

Homecoming festival

Toomas — Sun, 09 May 2010 13:25:30 +0000

Kammermuusika festival “Hiiumaa Homecoming”

Muusikafestival “Hiiumaa Homecoming” on algatatud noorte Moskva muusikute poolt, kes samanimelist (“Vozvraštšenie”) muusikafestivali Venemaa pealinnas juba alates 1998. aastast korraldanud. Idee Hiiumaa kontsertideks tekkis Moskva festivali peakorraldaja Dmitri Bulgakovi ja tema sõbra Pavel Strugalevi poolt, kes juba mitu suve Hiiumaal puhkamas käinud ning kellel suviti mitmed muusikutest sõbrad külas viibivad. Nende soov oli pakkuda oma loomingut saare hüvanguks, kus puhatakse.

Muusikute näol on tegemist rahvusvaheliste tippude või tõusvate tippudega, kelle põhitöökohad erinevate orkestrite juures üle maailma. Hiiumaa Homecoming festivalil on esinenud sellised tuntud noored muusikud nagu Dmitri Bulgakov (oboe), Claudia Hellbach (cor anglais), Stef van Herteni (prantsuse sarv), Jacob Katznelson (klaver), Aleksander Kobrin (klaver), Thomas Lindhorst (klarnet), Roman Mintz (viiul), Uwe Rebers (fagot), Pavel Strugalev (oboe), Evgeny Tonkha (tšello), Mihail Nodelman (viiul), Kristiina Blaumane (tšello), Mariana Shalitaeva (klaver) ja mitmed teised. Festivali kontsertidel on esitatud nii klassikalist kammermuusikat, kui ka tänapäeva noorte heliloojate teoseid. Nii Moskva kui Hiiumaa festivali kavas on olnud ka meie oma helilooja Erki-Sven Tüüri heliteosed. Siiani on kõik festivalid saanud suure publikumenu osaliseks ning pälvinud positiivset vastukaja. Loodame, et Hiiumaa Homecoming festivaliga on juba alus pandud ühele uuele suurepärasele traditsioonile, millest saab osa vaid Hiiumaal.

2006. aastal tunnustati festivali Eesti Kultuurkapitali “Kultuuripärli” preemiaga.

Viies Hiiumaa Homecoming on plaanis korraldada käesoleva aasta juuli lõpus kontsertidega Kärdlas.

Ermo Mäeots, festivali Hiiumaa-poolne korraldaja