 |
 |
||
| Tänaseks on Läänemere randadel tervikuna tekkinud olukord, kus inimese põllumajanduslik tegevus taandub rannaaladelt. Selle tulemusel kasvavad rannad kinni ja väheneb looduslik mitmekesisus. Poollooduslikud alad, kus aastasadu või -tuhandeid on karjatatud, niidetud, raadatud, hagu tehtud, on saanud omaette väärtuseks.
Rootsi looduskaitse organisatsiooni (WWF) toetusel on käivitatud Väinemere projekt, mille eesmärgiks on säilitada või taastada rannarohumaad. Väinamere projekti viiakse ellu koostöös kohalike talunikega. Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis. Väinamere projekti raames toodi 1999. aastal Rootsist siia esimesed ?oti mägiveised. Need loomad on vähenõudlikud külmakindlad lihaveised, kes omavad eeliseid karjatamiseks just rannarohumaadel: nad on kerged ja liiguvad ka pehmel niiskel pinnasel. ?oti mägiveiste külmakindlus lubab neid pikalt, koguni üle talve, väljas pidada. Puhtas looduskeskkonnas toodetud lihal on turgu ja nõudlus järjest kasvab. |
|||
 |
 |
 |
|