|
Hiiumaa ligi paarikümnest teadaolevast kivikalmest on põhjalikumalt uuritud vaid Pihla talu maal paiknevat kivikalmistut. Tervikuna on siin läbi kaevatud üks matuseehitis, millest leiti naise luustik koos väheste imiku luudega. Teine kivikirstkalme lõhuti 1941. aastal Nõukogude Liidu sõjaväe baaside ehitustööde jaoks tehtud kivikorjamise käigus ja õnnestus uurida vaid osaliselt. Kolmas kalme on seni kaevamata, kuid kuju järgi otsustades on tegu üksiktarandkalmega.
Vanad hiidlased kasutasid peamiselt metsaheinamaid ja puisniite, kus puude varjud hoidsid niiskust. Selline kasvukoht annab ka väga liigirikka taimekoosluse, mis omakorda tagab loomadele toitvama söödavaliku.
Paistab ka Kõpu majakas, mis valmis esialgsel kujul 1530.ndatel aastatel, ja mis on ühtlasi Baltikumi vanim ning maailmas vanuselt kolmas tegutsevate tuletornide seas. Meile räägib ta hülgeküttidest-kalameestest, kellele Kõpu tuli võis olla päästvaks valguseks teel koduranda.
| 
