Juba keskajast alates on talu olnud Eestis peamiseks maakasutus- ja majapidamisüksuseks. Maavaldus koos majade ning õuega moodustavadki tavalise talu.

Pihla talu rajas 20. sajandi alguses laevaehitaja Pavel Pihel. Nime sai talu nii läheduses kasvavate pihlakate kui ka peremehe enda perekonnanime järgi. Elamu, algselt kolmeosaline rehielamu, on ehitatud 20. sajandi algusaastail. Umbes samal ajal on valminud ka kelder ja kuur. Saun, laut ja ait pärinevad aastast 1910. Tüüpilise Hiiumaa talu ehitused paiknevad üksteisest võrdlemisi kaugel, kuid enamasti nii, et nende keskele jääb suur õu, mida ilmestavad põlispuud või istutatud kultuurtaimed. Kesksel kohal asub vinnaga ehk kooguga kaev. Elumaja ehitamisel peeti silmas, et kambrite ehk eluruumide ots oleks päikesepoolne, sinna jääb ka nn puhas õu, teisele poole majandustegevusega seotud ala. Tuuleveski on ositi pärit 18. sajandist, seega vanimaid säilinud pukktuulikuid Eestis.

  sulge aken